Pealeht
Inglismaa järgmine suur avastus peale ansambleid Radiohead ja Coldplay
sai aastast 2004 olema Keane. Bänd pärineb Inglismaa kaguosast East
Sussex’i krahvkonna linnakesest nimega Battle ning asutamisajaks on
märgitud 1997. Praegune koosseis on kolmeliikmeline: Tom Chaplin
(laul), Richard Hughes (trummid), Tim Oxley-Rice (klahvpillid).
Ansambli kaks vanemat liiget trummar Richard ja klahvpillimängija Tim
kohtusid juba 11-aastastena kui nende järelevaatajaks oli leedi
hüüdnimega “Cherry Keane“ ning siit pärineb ka ansambli nimi Keane.
Poisid kujundasid Tim’i vanematekodus ühest tühjast ruumist omale
stuudio ning hakkasid seal muusikaga tegelema. Algul oli neid isegi
neli ja lisaks lauljale Tom’ile oli pundis veel kitarrist Dominic
Scott. Ja nagu ikka alustati teiste kuulsuste lugude õppimise ja
koverdamisega nagu Oasis, U2 ja Beatles ning esineti oma ringkonnas
kuni 1998 aastani.
Edasi suunduti Londonisse kus hakati juba tõsisemalt plaane pidama oma
muusika salvestamiseks. Esimene nende endi lugu valmis singlina 2000
aasta veebruaris ja selleks oli “Call Me What You Like“. Septembris
õnnestus bändil esineda Chesney Hawkes’i soojendajatena ning juunis
2001 tuli neilt teise singlina “Wolf At The Door“. Mõlemad esimesed
singlid anti välja nende endi firma Zoomorphic alt. Ometi polnud neil
peale pikki pingutusi siiski veel plaadilepingut ning kitarrist Scott
lahkus juulis 2001.
21.detsembril 2002 esineti akustiliste kontsertidega kahes Londoni
klubis ning neid märkas Simon Williams plaadifirmast Fierce Panda, kes
tegi ettepaneku anda välja ametlik singel. Nende produtsendiks sai
James Sanger, kelle stuudios Lõuna-Prantsusmaal Les Essarts’is valmis
12-looline demoplaat, mis pani aluse ka praegusele bändi muusikalisele
kõlale. Esimeseks singliks valiti lõpuks "Everybody's Changing", mis
ilmus Fierce Panda alt 12.mail 2003 ning 13.oktoobril samal aastal
järgnes selle plaadifirma alt veel singlina "This Is The Last Time".
Peale singli "Everybody's Changing" paiskamist raadiotesse, hakkas
ansamblile tulema tormina plaadilepingu pakkumisi ning lõpuks valiti 21
lepingu seast välja parim ja 2003 aasta augustist on Keane Island
Recordsi artist. Edasi algas ansambli kiire kuulsuse tõus ning
Isalndilt anti 16.veebruaril 2004 välja singel "Somewhere Only We Know"
ja 03.mail 2004 uuesti järgmise singlina taas "Everybody's Changing".
Keane täispikk 12-looline album “Hopes And Fears“ tuli UK-s müügile
10.mail 2004 ning sellest sai pikaks ajaks #1 album. LP on täis
suurepärast muusikat, melanhoolset ja meloodilist, lihtsat ja
poeetilist ning vaid klaveri, bassi ja trummidega tehtud. Oskus
kirjutada häid ja väga häid laule pole maailmast kusagile kadunud ja
siin on teile unustamatud lood nagu “This Is The Last Time”, “Somewhere
Only We Know”, “Everybody’s Changing” ning “Bend and Break”. “Lootused
ja hirmud” on tänasest britpopi Next Big Thing ja kuidas teisiti
saakski, sest andekusest ei tule Sussexi triol küll puudust. Plaadi
nimi tuleneb laulust "Snowed Under", milles kõlavad sõnad "You've been
looking everywhere, for someone to understand your hopes and fears".
Keane plaat on üle maailma müügil suure konsortsiumi Universal all ning
teiselpool Atlandit ilmus see 25.mail. Viimaste uudistena UK-s tuleb
Keane uue singlina juba 16.augustil 2004 välja “Bedshaped“. Selle loo
animatiseeritud video autoriks on Corin Hardy ning peategelane seal
pärineb tema lühifilmist “Butterfly“ (sama filmi tegelasi kasutati ka
Keane esimeses videos “Somewhere Only We Know“). Joonistas bändi ennast
videole aga David Lupton. Keane eelmise menuka video "Everybody's
Changing" autoriks oli aga Matt Kirkby ning seal oli tõesti tegemist
kõigi muutumistega esinemise ajal.
Keane lindistas koverversiooni Walker Brothers loost 'The Sun Ain't
Gonna Shine (Anymore)' ning seda portaali nme.com lugejate tungival
soovil. Alates 09.septembrist 2004 oli võimalik lugu downloadida ning
selle tasu läks heategevusfondi Warchild.
Järgmise singlina tuli 22.novembril "This Is The Last Time" ning peale
seda oli bänd valmis taas pühenduma stuuditööle, et lindistada lugusid
järgmisele albumile. Pianist Tim Rice-Oxley on komposeerinud juba varem
tuuribussis mitmeid heliteoseid ning kolm neist on kuuldavad olnud ka
bändi kontsertidel nagu ‘Hamburg Song’, ‘Nothing In Your Way’ ja ‘On A
Day Like Today’.
09.veebruaril 2005 jagati taas Briti muusikaauhindu ning Keane võitis
kahes kategoorias - parim aasta läbilööja ning parim briti album.
18.veebruarist on üleval ametlikul lehel kiri, et USA publiku jaoks on
valmimas uus video loost Everybody's Changing, mis filmiti Chicagos,
lavastajaks Mark Pellington.
21.märtsist 2005 tuli müügile Keane Live EP, millel kuus nende parimat
lugu: Somewhere Only We Know, We Might As Well Be Strangers, Allemende,
This Is The Last Time, Everybody's Changing ja Bedshaped.
25.juulil 2005 anti Euroopas singlina välja "Bend And Break", millel
lisaks nimiloole ja selle kontsertvideole veel lood "On A Day Like
Today" ja "Allemande" (live).
14.novembril 2005 anti Euroopas välja duubel-dvd "Strangers".
2006 aasta märtsis teatati, et Keane järgmine stuudioalbum "Under The
Iron Sea" jõuab müügile 12.juunil. 12-loolise albumi avalaulu tutvustav
video "Atlantic" pandi kodulehele üles 21.aprillil ning 14.aprillil
näitas ametlik leht esmakordselt ka albumi kaanepilti. Uus album kannab
endiselt ansamblile omast meloodilist ilusate kooriosadega ent veidi
raskemakõlalisemat muusikat ning siin kõlab plaadi nimilugu Iron Sea,
mis on instrumentaal. 29.mail ilmus esimese singlina "Is It Any
Wonder", mille autoriteks on Keane ja Andy Green. Singli b-poolteks
olid lood "Let it Slide" ja "He Used To Be A Lonely Boy", mis ei kõla
Keane uuel albumil. Teine 2006 aasta albumi singel oli reibas 'Crystal
Ball', ilmudes 21.augustil.
Keane kolmas singel 'Nothing In My Way' ilmus 30.oktoobril 2006 ja
Island Records pakkus seekord uudset usb-mälupulgal singlit, mida lasti
müügile vaid 1500 tükki. Neljas singel 'A Bad Dream' tuli UK-s müügile
22.jaanuaril 2007 ning üle Euroopa tuli 09.veebruaril singlina "Try
Again". Viimasele singlile valmis lausa kaks videot, neist esimene oli
kontsertsalvestis ning teine Til Schweiger uue filmi "One Way" ainetel.
Keane soostus välja andma singli heategevus-kampaaniale War Child.
29.oktoobril 2007 tuli selleks "The Night Sky", mille tasuline
allalaadimine algas nädal varem lehelt Warchildmusic.com. Loo
produtsendid on Keane ja Andy Green.
06.oktoobril 2008 andis legendaarne dj Chicane UK-s välja oma
kogumikalbumi "The Best of Chicane 1996-2008", millel uue loona kõlab
Keane hitt "Wake Up".
Bändi kolmas album on "Perfect Symmetry" ja see ilmus 13.oktoobril 2008
ja sisaldab 11 lugu. Augusti esimesel nädalal sai ametlikult lehelt
alla laadida plaadi avalugu "Spiralling". Albumile järgnes nädal hiljem
singel "The Lovers Are Losing", millel lisalooks on "Time To Go".
Seekord on plaadi muusika veelgi eksperimenteerivam ja elektroonilisem.
Alates septembrist 2008 võib näha mängimas elektrikitarril lauljat Tom
Chaplin ning basskitarri mängib Jesse Quin. 29.detsembril 2008 tuli
välja juba järgmine singel "Perfect Symmetry".
Neljas singel Keane kolmandalt albumilt on "You Don`t See Me".
Promovideos näeme ansamblit esinemas kontserdil Los Angelesis, saatjaks
keelpillitüdrukud. Tom Chaplin kirjutas loo"Pattern of My Life" diivale
Annie Lennox ning lugu ilmub lauljatari Sony Music kogumikul "The Annie
Lennox Collection" 17.veebruaril 2009.
Faktid:
Nimi: Tom Oliver Chaplin
Sünnipäev: 08.märts 1979
Ansamblis: laul, elektrikitarr
Nimi: Tim James Rice-Oxley
Sünnipäev: 02.juuni 1976
Ansamblis: klaver, klahvpillid, basskitarr, taustalaul
Nimi: Richard David Hughes
Sünnipäev: 08.september 1975
Ansamblis: trummid ja löökriistad
Muud huvitavat:
Ametlikud lehed:
www.keanemusic.com
www.keanemusic.de
sai aastast 2004 olema Keane. Bänd pärineb Inglismaa kaguosast East
Sussex’i krahvkonna linnakesest nimega Battle ning asutamisajaks on
märgitud 1997. Praegune koosseis on kolmeliikmeline: Tom Chaplin
(laul), Richard Hughes (trummid), Tim Oxley-Rice (klahvpillid).
Ansambli kaks vanemat liiget trummar Richard ja klahvpillimängija Tim
kohtusid juba 11-aastastena kui nende järelevaatajaks oli leedi
hüüdnimega “Cherry Keane“ ning siit pärineb ka ansambli nimi Keane.
Poisid kujundasid Tim’i vanematekodus ühest tühjast ruumist omale
stuudio ning hakkasid seal muusikaga tegelema. Algul oli neid isegi
neli ja lisaks lauljale Tom’ile oli pundis veel kitarrist Dominic
Scott. Ja nagu ikka alustati teiste kuulsuste lugude õppimise ja
koverdamisega nagu Oasis, U2 ja Beatles ning esineti oma ringkonnas
kuni 1998 aastani.
Edasi suunduti Londonisse kus hakati juba tõsisemalt plaane pidama oma
muusika salvestamiseks. Esimene nende endi lugu valmis singlina 2000
aasta veebruaris ja selleks oli “Call Me What You Like“. Septembris
õnnestus bändil esineda Chesney Hawkes’i soojendajatena ning juunis
2001 tuli neilt teise singlina “Wolf At The Door“. Mõlemad esimesed
singlid anti välja nende endi firma Zoomorphic alt. Ometi polnud neil
peale pikki pingutusi siiski veel plaadilepingut ning kitarrist Scott
lahkus juulis 2001.
21.detsembril 2002 esineti akustiliste kontsertidega kahes Londoni
klubis ning neid märkas Simon Williams plaadifirmast Fierce Panda, kes
tegi ettepaneku anda välja ametlik singel. Nende produtsendiks sai
James Sanger, kelle stuudios Lõuna-Prantsusmaal Les Essarts’is valmis
12-looline demoplaat, mis pani aluse ka praegusele bändi muusikalisele
kõlale. Esimeseks singliks valiti lõpuks "Everybody's Changing", mis
ilmus Fierce Panda alt 12.mail 2003 ning 13.oktoobril samal aastal
järgnes selle plaadifirma alt veel singlina "This Is The Last Time".
Peale singli "Everybody's Changing" paiskamist raadiotesse, hakkas
ansamblile tulema tormina plaadilepingu pakkumisi ning lõpuks valiti 21
lepingu seast välja parim ja 2003 aasta augustist on Keane Island
Recordsi artist. Edasi algas ansambli kiire kuulsuse tõus ning
Isalndilt anti 16.veebruaril 2004 välja singel "Somewhere Only We Know"
ja 03.mail 2004 uuesti järgmise singlina taas "Everybody's Changing".
Keane täispikk 12-looline album “Hopes And Fears“ tuli UK-s müügile
10.mail 2004 ning sellest sai pikaks ajaks #1 album. LP on täis
suurepärast muusikat, melanhoolset ja meloodilist, lihtsat ja
poeetilist ning vaid klaveri, bassi ja trummidega tehtud. Oskus
kirjutada häid ja väga häid laule pole maailmast kusagile kadunud ja
siin on teile unustamatud lood nagu “This Is The Last Time”, “Somewhere
Only We Know”, “Everybody’s Changing” ning “Bend and Break”. “Lootused
ja hirmud” on tänasest britpopi Next Big Thing ja kuidas teisiti
saakski, sest andekusest ei tule Sussexi triol küll puudust. Plaadi
nimi tuleneb laulust "Snowed Under", milles kõlavad sõnad "You've been
looking everywhere, for someone to understand your hopes and fears".
Keane plaat on üle maailma müügil suure konsortsiumi Universal all ning
teiselpool Atlandit ilmus see 25.mail. Viimaste uudistena UK-s tuleb
Keane uue singlina juba 16.augustil 2004 välja “Bedshaped“. Selle loo
animatiseeritud video autoriks on Corin Hardy ning peategelane seal
pärineb tema lühifilmist “Butterfly“ (sama filmi tegelasi kasutati ka
Keane esimeses videos “Somewhere Only We Know“). Joonistas bändi ennast
videole aga David Lupton. Keane eelmise menuka video "Everybody's
Changing" autoriks oli aga Matt Kirkby ning seal oli tõesti tegemist
kõigi muutumistega esinemise ajal.
Keane lindistas koverversiooni Walker Brothers loost 'The Sun Ain't
Gonna Shine (Anymore)' ning seda portaali nme.com lugejate tungival
soovil. Alates 09.septembrist 2004 oli võimalik lugu downloadida ning
selle tasu läks heategevusfondi Warchild.
Järgmise singlina tuli 22.novembril "This Is The Last Time" ning peale
seda oli bänd valmis taas pühenduma stuuditööle, et lindistada lugusid
järgmisele albumile. Pianist Tim Rice-Oxley on komposeerinud juba varem
tuuribussis mitmeid heliteoseid ning kolm neist on kuuldavad olnud ka
bändi kontsertidel nagu ‘Hamburg Song’, ‘Nothing In Your Way’ ja ‘On A
Day Like Today’.
09.veebruaril 2005 jagati taas Briti muusikaauhindu ning Keane võitis
kahes kategoorias - parim aasta läbilööja ning parim briti album.
18.veebruarist on üleval ametlikul lehel kiri, et USA publiku jaoks on
valmimas uus video loost Everybody's Changing, mis filmiti Chicagos,
lavastajaks Mark Pellington.
21.märtsist 2005 tuli müügile Keane Live EP, millel kuus nende parimat
lugu: Somewhere Only We Know, We Might As Well Be Strangers, Allemende,
This Is The Last Time, Everybody's Changing ja Bedshaped.
25.juulil 2005 anti Euroopas singlina välja "Bend And Break", millel
lisaks nimiloole ja selle kontsertvideole veel lood "On A Day Like
Today" ja "Allemande" (live).
14.novembril 2005 anti Euroopas välja duubel-dvd "Strangers".
2006 aasta märtsis teatati, et Keane järgmine stuudioalbum "Under The
Iron Sea" jõuab müügile 12.juunil. 12-loolise albumi avalaulu tutvustav
video "Atlantic" pandi kodulehele üles 21.aprillil ning 14.aprillil
näitas ametlik leht esmakordselt ka albumi kaanepilti. Uus album kannab
endiselt ansamblile omast meloodilist ilusate kooriosadega ent veidi
raskemakõlalisemat muusikat ning siin kõlab plaadi nimilugu Iron Sea,
mis on instrumentaal. 29.mail ilmus esimese singlina "Is It Any
Wonder", mille autoriteks on Keane ja Andy Green. Singli b-poolteks
olid lood "Let it Slide" ja "He Used To Be A Lonely Boy", mis ei kõla
Keane uuel albumil. Teine 2006 aasta albumi singel oli reibas 'Crystal
Ball', ilmudes 21.augustil.
Keane kolmas singel 'Nothing In My Way' ilmus 30.oktoobril 2006 ja
Island Records pakkus seekord uudset usb-mälupulgal singlit, mida lasti
müügile vaid 1500 tükki. Neljas singel 'A Bad Dream' tuli UK-s müügile
22.jaanuaril 2007 ning üle Euroopa tuli 09.veebruaril singlina "Try
Again". Viimasele singlile valmis lausa kaks videot, neist esimene oli
kontsertsalvestis ning teine Til Schweiger uue filmi "One Way" ainetel.
Keane soostus välja andma singli heategevus-kampaaniale War Child.
29.oktoobril 2007 tuli selleks "The Night Sky", mille tasuline
allalaadimine algas nädal varem lehelt Warchildmusic.com. Loo
produtsendid on Keane ja Andy Green.
06.oktoobril 2008 andis legendaarne dj Chicane UK-s välja oma
kogumikalbumi "The Best of Chicane 1996-2008", millel uue loona kõlab
Keane hitt "Wake Up".
Bändi kolmas album on "Perfect Symmetry" ja see ilmus 13.oktoobril 2008
ja sisaldab 11 lugu. Augusti esimesel nädalal sai ametlikult lehelt
alla laadida plaadi avalugu "Spiralling". Albumile järgnes nädal hiljem
singel "The Lovers Are Losing", millel lisalooks on "Time To Go".
Seekord on plaadi muusika veelgi eksperimenteerivam ja elektroonilisem.
Alates septembrist 2008 võib näha mängimas elektrikitarril lauljat Tom
Chaplin ning basskitarri mängib Jesse Quin. 29.detsembril 2008 tuli
välja juba järgmine singel "Perfect Symmetry".
Neljas singel Keane kolmandalt albumilt on "You Don`t See Me".
Promovideos näeme ansamblit esinemas kontserdil Los Angelesis, saatjaks
keelpillitüdrukud. Tom Chaplin kirjutas loo"Pattern of My Life" diivale
Annie Lennox ning lugu ilmub lauljatari Sony Music kogumikul "The Annie
Lennox Collection" 17.veebruaril 2009.
Faktid:
Nimi: Tom Oliver Chaplin
Sünnipäev: 08.märts 1979
Ansamblis: laul, elektrikitarr
Nimi: Tim James Rice-Oxley
Sünnipäev: 02.juuni 1976
Ansamblis: klaver, klahvpillid, basskitarr, taustalaul
Nimi: Richard David Hughes
Sünnipäev: 08.september 1975
Ansamblis: trummid ja löökriistad
Muud huvitavat:
Ametlikud lehed:
www.keanemusic.com
www.keanemusic.de