Pealeht
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.
Elulugu
Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea.Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeksjoonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulisedfilosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus.Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilisteltvaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikkevahesid."Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavusesnagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses naguBeethovenil" – SchumannKui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale.Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti"muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele vägaolulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis taelada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenideltannetustest.Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu eikirjastatud. Veelgi enam – mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse,siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. ÜheBeethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel"muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureksimestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaidarusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaidsisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati,kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii(loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidestnäiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viisklaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksulalates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonnikuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi.
Periodiseering
Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:1. 1770–1792 Bonni periood (kujunemisaastad).1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost.2. 1792–1802 Viini I periood (varane looming).Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust.Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose).3. 1802–1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut.4. 1813–1827 Viini III periood (hiline looming).Loominguline kriis 1813–1815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surmatuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudisoma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe "Faustile". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827.
Looming
5 klaverikontseti
1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801
2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801
3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803
4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807
5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809
Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806
Kontsert klaverile, viiulile ja tšellole C-Duur op. 56, 1804-1805
Koorifantaasia c-moll op. 80 („Kleine Neunte“), 1808-1809
Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
Muusika näidendile „Egmont“ op. 84, 1809-1810
Balletid
"Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791
"Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801
Laulumängud
"Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811
"König Stephan" op. 117, 1811
Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807
Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804
Missad
Missa C-Dur op. 86, 1807
Missa solemnis D-duur op. 123, 1819–1823
Klaverimuusika
32 klaverisonaati, sealhulgas
Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798
Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804
Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805
Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810
Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818
Variatsioonid
Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823
Klaveripalad
Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59
Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused
Kammermuusika, sealhulgas
Keelpillikvartetid
10 viiulisonaati, sealhulgas
Nr. 5 „Kevadsonaat“ F-Duur op. 24, 1801
Nr. 9 „Kreutzeri sonaat“ A-Duur op.47, 1803
Elulugu
Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea.Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeksjoonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulisedfilosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus.Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilisteltvaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikkevahesid."Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavusesnagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses naguBeethovenil" – SchumannKui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale.Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti"muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele vägaolulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis taelada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenideltannetustest.Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu eikirjastatud. Veelgi enam – mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse,siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. ÜheBeethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel"muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureksimestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaidarusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaidsisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati,kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii(loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidestnäiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viisklaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksulalates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonnikuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi.
Periodiseering
Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:1. 1770–1792 Bonni periood (kujunemisaastad).1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost.2. 1792–1802 Viini I periood (varane looming).Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust.Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose).3. 1802–1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut.4. 1813–1827 Viini III periood (hiline looming).Loominguline kriis 1813–1815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surmatuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudisoma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe "Faustile". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827.
Looming
- 9 sümfooniat
- 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800
- 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802
- 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803/04
- 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806
- 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808
Kuula 1. osa Allegro con brio (abi·info) - 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808
- 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12
- 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812
- 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823
Vahepeal olin täiesti sõltuvuses Beethoveni muusikast. 
