Pealeht
Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse.
Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest.
Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima.
1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi.
1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele.
13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa.
Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse.
Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud."
Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata.
Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed.
Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja".
Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikažanrites. Kuid esiplaanil oli ooper.
Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791).
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm").
Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne.
"Figaro pulm"
Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda.
"Don Juan"
Selle teose probleemistik koondub nimikangelase – võluva elunautija ja seikleja ümber.
"Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
"Võluflööt"
on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga."
Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi(1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Puškin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud."
Materjal pärit lehelt http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html
Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest.
Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima.
1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi.
1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele.
13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa.
Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse.
Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud."
Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata.
Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed.
Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja".
Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikažanrites. Kuid esiplaanil oli ooper.
Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791).
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm").
Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne.
"Figaro pulm"
Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda.
"Don Juan"
Selle teose probleemistik koondub nimikangelase – võluva elunautija ja seikleja ümber.
"Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
"Võluflööt"
on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga."
Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi(1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Puškin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud."
Materjal pärit lehelt http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html